Kavvelt mu kodu näisse,
kavvelt paari paistuneve,
tare arja al´l´endeve.
Kavvel on kavvelt näisse,
küla kümmende seasta,
talu seitseme tagasta,
valla viie vaieelta.
Kust ma tundsi oma kodu,
arvasi isä aseme?
Isä näi kodun kõndivetä,
emä ussen ulluvetä,
velle ussen veerevettä.
Kodust tõusi kulla suitsu,
tare arjast all´ast suitsu,
tare eest suitsu sinine.
Meil oli kodun kullasseppä,
tare ehen helmisseppä,
taren taaderte tegejä,
sannan sanga kirjutaja.